Sikumi Nipit

By Penny How

Image Caption: Fieldwork, photo: Penny How.

Author: Penny How

Institution: Geological Survey of Denmark and Greenland, Nuuk

Email:

Keywords:

Audio Block
Double-click here to upload or link to a .mp3. Learn more

Nassuiaaneq: Sermersiorneq aamma Kryosfæriskimik Ilisimatusarneq annertunerusoq maanna qanga misissuisarsimanernit ilisimatusarlunilu angalasarsimanernit annertuumik ingerlariaqqissimavoq, massakkut qaammataasanik assilisat matematikkilu atorlugu ilusilersukkat qanga pisimasunik, massakkut pisunik siunissamilu pisussanik misissuinermut periarfissarpassuarnik tunisisarmata. Taamaattorlorli ornigulluni suliaqarneq Sermersiornermi suli pingaaruteqarluarpoq, paasisat uppernarsarnissaannut iluaqutaasarmat aammalu sapinngisamik piviusumik ersersitsisarnissaat qulakkeerlugu. Suliaqarfimmut tikeraaraangama - sermimi nikorfallunga, quppaat qulaallugit timmisartorlunga, kangerlummi ilulissat isiginnaarlugit – avatangiisit aammalu eqqatsinni allanngorartut qanoq pisariutiginerat eqqaasarpara. Ornigulluni suliaqarneq immikkut pisinnaatitaaffiuvoq, allaffimmut uteqqinnissamut isumassarsianik naassaanngitsunik aallerfiusoq. Isumassarsiorfiulluarpoq saniatigullu aamma maniguunnarluni.

Pingaarnertut allaaserisaq

Assimi uani 2022-mi maajimiit misissuinerput takuneqarsinnaavoq, tassani eqimattaalluta ikittunnguulluta Kalaallit Nunaata kangiata avannaani Sermersuarmiippugut. Suliniutit marluk taaneqartartut: PROMICE (Programme for Monitoring of the Greenland Ice Sheet) aamma GC-Net (Greenland Climate Network), 1993-imiit 2007-imiillu ingerlanneqarsimasut ataanni, sermersuarmi silasiorfinni attavinnik ingerlatsivugut iluarsartuussisarlutalu.

Silasiorfigut Sermersuarmut immikkut sanaajullutik naleqqussagaapput, iluaqutigalugillu sermip qaavani pissutsit malinnaavigineqartarput, ilaatigut silasiornermut tunngatillugu misissuinerit (assersuutigalugu silaannaap nillissusaa, naqitsinera, anorip sakkortussusaa il.il.) kiisalu sikumik uuttortaanerit, soorlu albedo (sermip qaamanera), aputit katersuunnerat aamma sermip nillissusaa. Ullumikkut Sermersuarmi 40-t sinnerlugit silasiorfeqarpugut, taakkulu ukiumoortumik misissuinernut atatillugu ukiut tamaasa orninnissaat anguniartarparput. Silasiorfinni taakkunani paasissutissat nunat tamalaat akornanni silap pissusaata allanngoriartorneranut tunngatillugu nalunaaruteqarnermi atorneqartarput, kingusinnerusukkullu silamik misissuinermi siulittuinermillu ilusilersuinernut ilanngunneqartarlutik. Helikopteri imaluunniit twin-otteri timmisartoq atorlugit silasiorfitsinnukartarpugut, timmisartortarluta aammalu sinerissami timmisartoqarfinni orsiiartortarluta. Timmisartumik sukkasuumik Sermersuarmukapallassinnaanngilagut, sinerissamiit Sermersuup ilorpasinnerusortaanut timmisartorneq akunnerit sisamat tikillugit sivisussuseqartarmat.

Silasiorfimmiinnitsinni assilisami takuneqarsinnaavoq ornigulluni suliaqarnitsinni assigiinngisitaartunik sammisaqartarnerput. Ornigulluta suliaqartartut sisamaavugut, uanga - assiliiviup tunuaniit - ilanngullunga. Angalaarneq una, ornigulluni suliaqarnermut peqataaneq uannut siulliuvoq, silasiorfiillu Kalaallillu Nunaata ilaa, siornatigut takusimanngisaannakkakka tikippakka. Angalanermi uani suliassama annersaraat silasiorfinnik nutaanik inissitsiterinermi ikiuunneq, tamatumalu saniatigut ilisimatuut nunani tamalaaneersut silasiorfimmiit paasissutissanik qanoq atuisinnaanerannik eqqarsaatersoqqinnissamut paasisanik katersineq. Uannut ornigulluni suliaqarneq tamanna paasissutissanik suliarinnittarfitsinnik tamakkiisumik nutarterinermik kinguneqarpoq. Tamatuma kinguneraa maanna silasiorfimmiit ilisimatusartumut minutsit 15-it ingerlanerini paasissutissanik tunniussisinnaalernerput, silasiorfimmiillu akunnerit tamakkiallugit paasissutissanik nassiussuisoqartalernera.

Talerperlermi takusinnaavat ilinniartorput kandidatinngorniartoq apummi assaasoq, apummi qaleriiaani assatamini nassaani pillugit allattarfimmini oqaaseqaasiortoq. Assaanermi aputit qanoq ittuunerat, manngissusaat (naqinneqarnerat) qalipaataallu isiginiarneqarput, kingullermik maaniinnitta kingunerani qanoq apitigisimaneranik paasissutissanik katersisoqarluni. Silasiorfiit laserimik ujarliummik atortorissaaruteqarput, atortorissaarutip aputillu akornanni ungasissuseq misissorneqarsinnaalluni. Aputip katersuunnerani laserimik ujarliutip aputillu qaavata akornanni ungasissuseq annikilliartortarpoq, tamannalu silasiorfitsinnit paasissutissani takusinnaavarput. Paasissutissat uppernarsarniarlugit aammalu sermip qaavanit paasissutissanit takusavut qulakkeerniarlugit apummi assaasarpugut.

Teknikkilerisartoq assimi saamerlerpaamiippoq. Ornigulluta suliaqaraangatta tamatigut teknikerimik ilaqartarpugut, taakkuuppummi silasiorfitsinni ingeniøritut suliani pinngitsoorneqarsinnaanngitsut. Ilisimatusartut peqataasarput silasiorfiit paasissutissanik avatangiisineersunik pitsaanerpaanik tunniussisinnaanissaat qulakkeerniarlugu. Taamaattumik teknikerivut teknikkikkut aserfallatsaaliuinermut aamma ajornartorsiutinik aaqqiiniarnermut pingaaruteqarluinnartuupput. Sermersuarmi avatangiisit sakkortupput, ukiorluarnerani -50 gradit tikillugit nillissuseqartarluni. Taamaattumik tupaallannartuunngilaq silasiorfiitta ingeniørinit pikkorissunit kiisalu ilisimatuunit teknikkikkut paarilluarneqarnissaat isumagilluarneqarnissaallu pisariaqarmat. Ilisimatusartut amerlasuut suliassanik misissuinerminni, qaammataasanik misissuinerminni aammalu ilusilersuiniarnerminni silasiorfitsinni paasissutissanik pisariaqartitsisarput, pingaarnertullu suliassaraarput paasissutissat ataqatigiissaartumik eqqortumillu taakkununnga apuuttarnissaat.

Naggataagullu ornigulluni suliaqartartuni aqutsisoq assilissap qeqqaniippoq, silasiorfiit marluk takuneqarsinnaasut akornanni katiterummik tigummiartoq. Eqqumiiginarsinnaavoq sumiiffimmi tassani silasiorfiit marluummata, kisianni suliagut massakkorpiaq pissanganartumik allanngoriartorput. Silasiorfiit nutarterpagut, taamaattumik silasiorfiit amerlasuut tunngavinnik atortorissaarutinillu nutaaliaasunik taarsersorneqarput. Tamatuma kingunerisaanik sumiiffinni amerlasuuni utaqqiisaarutaasumik silasiorfiit marlunnik inissitsiterneqarsimapput. Sermersuarmut silasiorfitsinnullu tamanut tikinniartarnerit pisariusut aningaasartuutillu eqqarsaatigalugit, silasiorfiup nutartikkap qulakkeernissaata tungaanut inissitsiterinerit marluk ingerlanneqarnissaat pisariaqarsoraarput. Tamarmik iluatsilluartumik ingerlanerat qulakkeerutsigut, pisoqaanerusut atorunnaarsissavagut piiarlugillu. 2021-miit silasiorfiit nutaat 20-t sinnerlugit inissitsitersimavagut. Aammattaaq piffissap sivikitsup ingerlanerani suleqatigiit amerlisimapput, suliassat amerlanerusut isumannaarniarlugit, suliassallu tamarmik pitsaasumik isumannaatsumillu ingerlanneqarnissaat qulakkeerniarlugu qanimut attaveqaqatigiittoqartarpoq suleqatigiittoqartarlunilu.

Suliassaqarfimmi aqutsisoq uani katiterummik tigummisoq, silasiorfiit marluk uani assilineqarsimasut qanoq innerannik allattuivoq. Silasiorfimmi sammivinnut missingersuutit pingaarutillit tamaaniinnitsinni missingersortarpagut, ilaatigut silasiorfiup qanoq annertutigisumik uingatiginera aammalu seqinermut naleqqiullugu qanoq inissisimanera. Silasiorfiup "peqqissusaa" missingersuutinut annertuumik sunniuteqarsinnaavoq. Tamanna pingaartumik Sermersuup killingini nalinginnaavoq, tassani sermeq sukkanerusumik ingerlaartarpoq quppallu ammarnissaat siaruaannissaallu ilimanaateqarnerusarluni. Qujanartumik sumiiffimmi uani assilineqarsimasumi, Sermersuarmi assut qaffasissumik inissisimavugut (immap naqqanit 860 meterit) taamaattumik tamaani sermeq arriinnerusumik ingerlaarpoq. Sermersuup qulaani nunap isikkua inoqajuitsorsuarmut assinguvoq, isit takusinnaasaat tamarmi sermiuvoq. Sermeq kusanarluinnarpoq eqqissisimanarlunilu, maanili suliassat suliarisartakkagut pissanganarsinnaasarput qasunarlutillu. Pissutsit ilungersunartut kusanassutsillu imminnut aporaannerat misigisassaavoq alutornartoq. Isumaqarpunga tamanna assilissami ersersinniarlugu ajornakusoortoq, misilittagarlu angerlarsimaffimmiinnerup nalaani allanut oqaatiginiarnissaat ajornakusoortarpoq, ornigullunimi suliaqartarnerput soorlumi sinnattuinnaasartoq.

Najoqqutassat

PROMICE: https://promice.dk

GEUS Glaciology and Climate: https://eng.geus.dk/about/organisation/departments/glaciology-and-climate

The Color Of Ice film documentary: https://eng.geus.dk/about/news/news-archive/2023/march/documentary-film-brings-you-along-when-scientists-melt-holes-in-the-greenland-ice-sheet

The Ice at the End of the World by Jon Gertner: a detailed overview of the exploration and investigation of Greenland

Previous
Previous

Fieldwork on Ice

Next
Next

Like Circles on the Water